Tervislike piiride loomine ettevõtluses

Piiride seadmine on väga aktuaalne teema. Seda kahtlemata ka ettevõtluses. Suhtlus, mis justkui tahab võtta rohkem, kui oleme võimelised andma; pidev kättesaadavus läbi sidevahendite ning hirm kommunikeerida enda vajadusi ja tingimusi. Need kõik on paljudele meist tuttavad.

Miks on piiride seadmine meile väljakutse?

Meie piirid on otseselt seotud sellega, mida me iseendast arvame, kui palju ennast ja oma tööd väärtustame ja kui palju julgeme ruumi võtta. Aga ka sellega, mida usume ülejäänud maailmast ja teistest inimestest. Kui me usume, et piire seades kaotame armastust ja väärtust teiste silmis, siis on lihtsam loobuda isiklikust heaolust välise nimel ning lasta enda piiridel nihkuda.

Siin on veel teinegi oluline nüanss. Me oleme harjunud mõtlema, et teised ületavad meie piire, aga tegelikkuses meie ületame iseenda piire. Meie oleme need, kes lubavad rohkem, kui peaks; kes tulevad vastu, kui ei peaks; kes teevad hea näo, kui tegelikult on halb. Niisiis on tegelik küsimus alati: kus mina ei austa enda piire?

Kui me ei räägi just pahatahtlikkusest, siis inimesed keskenduvad iseenda vajadustele ja tegutsevad sellest lähtuvalt. Igaüks lihtsalt liigub enda eesmärkide suunas nii nagu tal parajasti vaja on. Ainult meie saame tõmmata joone sealt, kus kellegi vajadused lähevad konflikti meie enda omadega. Seda vastutust ei saa kahjuks panna teiste peale.

Isiklike piiride alla läheb tegelikult palju rohkem kui teistega suhtlus ja koostööd. Selle alla lähevad ka isiklikud rutiinid, endale aja võtmine, enda eesmärkidele pühendumine jne. Ja ikka taandub see põhiküsimustele ehk kui palju me iseennast väärtustame, mida endast arvame, mida arvame olevat väärt. Kas sa oled väärt heaolu? Kas oled väärt endale aja võtmist? Kas oled väärt edu? Kas oled väärt enda unistusi ja eesmärke?

Kui sa tead, mida oled väärt, siis selle järgi kujunevad sinu piirid. Seda enesekindlamalt julged neid kehtestada.

Piiride seadmise 3 etappi

Hea uudis on, et ettevõtluses on mitmeid samme ja nippe, mis aitavad piire selgemini seada ning paremini hoida. Piiride puhul on kõige kõrgem lävepakk ikka otse kommunikatsioon. Kõik muu on tegelikult lihtsam. Konks on selles, et tihti ei ole meil ka seda eelseadistust, mis aitab vähendada piiride seadmise vajadust otse kommunikatsiooni kaudu.

Laias laastus on kolm etappi, millal seada enda piire ENNE, kui keegi neid otseselt ületab.

1. Avalik info. See on sinu koduleht, müügileht, sotsiaalmeedia konto, reklaam ning kõik, mida avalikult kommunikeerid.

2. Stampinfo, mille saadad igale kliendile või huvi tundjale. Siia kuuluvad automaatmeilid toote/teenuse ostu korral või info, mille alati kliendile copy/pasted.

3. Kokkulepped uue kliendiga koostöö alguses. Need toimuvad juba omavahelises suhtluses ja mõlema osapoole nõusolekul.

Mida rohkem on piirid seatud esimese kahega, seda vähem tuleb neid kehtestada edasistes etappides.

Esimene etapp

Kui piiride seadmine on sinu jaoks keeruline, siis garanteerin, et tõenäoliselt on augud juba esimeses kahes etapis. Me pelgame avalikult näidata enda hindu, tuua selgelt välja, mida ja mis kujul me pakume. Kui see on nii, siis tahan sinu hirme hajutada teise perspektiiviga. Peale selle, et info avalikuna hoidmine aitab vähendada su hirmu tuleviku piiride kehtestamise osas, on sellel veel mitu kasutegurit.

1. See filtreerib juba eos välja kliendid, kes sinu teenusega niikuinii ei resoneeru. Klient, kes peab teenusest aru saamiseks sinuga suhtlema, aga kellele su teenuse tingimused tegelikult ei sobi, võtab su ajalist ressurssi ning on potentsiaalselt just see inimene, kes su piire nihutama hakkab.

2. See on atraktiivne nendele paljudele inimestele, kes EI taha teenusepakkujaga suhtlusesse astuda selleks, et üldse teada saada, kas sinu teenus tema vajadustele ja rahakotile sobib. On väga palju inimesi, kes päriselt tahavad tutvuda kogu eelinfoga enne kui nad sinuga üldse suhtlusesse astuvad. Mina kaasa arvatud.

3. See loob kliendis kindlustunde su teenuse osas. Kui sina ei tea, mida sa pakud, siis kui tõenäoline on, et potentsiaalne klient sellest aru saab?

Kuigi meie võime karta enda teenusele ranget raami luua, siis tegelikkuses inimesed vajavad selget raamistikku, et tunda end kindlalt teenust ostes. Nad teavad, mida oodata ning see loob usaldust.

Teine etapp

Teine etapp ehk stampinfo edastamine on hea võimalus anda vähese energiakuluga edasi kogu info, mis on raudpolt kindel ja mida klient toote või teenuse puhul arvestama peab. See on see “kasutusjuhend,” mille iga uue panni ja särgi ostmisel saad.

Mõtle korraks, kas sinu toote või teenuse osas on stampinfo olemas? Juhul kui iga klient jõuab sinuni otseselt suheldes ja sa ei saada välja stampkirja, siis muutumatu info võiks sul ikkagi kuskil spikrina kirjas olla, et sa ei unustaks olulisi nüansse kliendile edastada. See ei ole üldse haruldane, et keegi “ületab meie piire” ja siis tagantjärgi kirjavahetust scrollides avastame, et ups, me ise pole kunagi neid tingimusi väljendanudki.

Pane tähele, et kui sul on fikseeritud info, mida alati annad, siis selle kommunikeerimine on lihtsam kui iga kord nullist mõelda, mida sa inimesele vastad, mis tingimusi sead jne. See tähendab mentaalset energiat ja see on ruum, kus hakkavad meie hirmud, ärevus ja ebakindlus tööle. Sinu enda meelerahu heaks on kasulikum, kui teatud info on alati varnast võtta.

Tunnistan, et siin olen mina ka lohakas olnud ja liiga palju infot tuletan jooksvalt otsesuhtluses.

Kui sul on keeruline mõelda, mis info siis valmis peaks olema, mõtle läbi enda kliendi teekond ja tuleta meelde varasemad probleemikohad. Nende järgi tead, mida kommunikeerida. Selle jaoks võid tulla ka coachingu sessioonile - aitan sul välja tuua olulised punktid ning saavutada enesekindlus nende kommunikeerimiseks.

Kolmas etapp

Nüüd liigume juba tumedamatesse vetesse - kokkulepped kliendiga. Siin on mul sulle välja tuua 2 olulist juhtnööri.

Esiteks tea enda piire ehk ainult sina saad teada, mis on sinu jaoks okei. Sina oled teenusepakkuja. Sina otsustad, mida sa pakud. Ära anna mõttes seda võimu käest ära. See on sinu unistus, sinu eneseteostus, sinu energia, sinu panus. See on väärtuslik ja sina oled luust ja lihast inimene, kes peab olema terve ja õnnelik, et seda teenust pakkuda. Mõistad?

See on taas koht, kus sul võiksid enda piirid eelnevalt paigas olla. Kui mitu klienti korraga on ok? Mis kellaaegadel sa töötad? Mis aegadel oled kättesaadav ja millal kindlasti levist väljas? Ainult sina saad neid teada ja endale kirja panna, sest need tulenevad otseselt sinu soovidest ja võimalustest. Taaskord - mina saan coachina aidata sul need piirid selgeks mõelda nii, et sina oled hoitud ja rahul.

Teine juhtnöör on seotud kommunikatsiooni stiiliga. Võib olla hirmutav enda tingimusi väljendada (omast käest tean, et harjutades muutub lihtsamaks). Kuidas siis võimalikult mugavalt neid tingimusi ja piire seada? Nutikas lahendus on teha seda küsimuste teel. Tahad, et suhtlus toimuks kindla kanali kaudu? Küsi “millises kanalis sulle sobib edaspidi suhelda- meilitsi või messengeris?” Küsimuse kaudu näitad kokkuleppe vajadust ja paned vastaspoole samuti võtma võrdselt vastutust. Sellesse küsimusse on peidetud veel üks lapsevanematele tundud nipp, mida saad kasutada, kui sinul on juba isiklikud eelistused olemas - sa annad kindlad valikud.

Sellises küsmise stiilis kokkulepete tegemises ei ole midagi ebaviisakat ega ebamugavat. Sa pead lihtsalt teadma, mis küsimustele vastuseid vajad :)

Piiride ületamine

Alustame sellest, et kuidas me üldse teame, et meie piirides on augud ja neid ületatakse? Vastus on väga lihtne - sa tead enda tunde järgi. Kui miski tundub sulle ebaõiglane, kui sa muutud vihaseks, kui sul tekib teise osapoole vastu põlgus, millest edaspidi kinni hoiad, siis on kindel näitaja, et sinu piirid on ületatud.

Kasuta enda tunnet kompassina. Näiteks kui keegi kirjutab sulle kell 8 õhtul, siis mis on see esimene mõte ja tunne? Küsi endalt, kas sinu jaoks on okei talle praegu vastata, et see ei tekita sinus pahameelt ega vii tasakaalust välja? Või tekitab see tunnet, et hülgad iseennast?

Sellises olukorras on oluline mõista, et igaühel on erinevad tööajad. Võib-olla on sinu jaoks täiesti okei öösel töötada? Ja kui sina töötad hommikuti, siis mõni teine inimene võib ikkagi eelistada öist aega. Kellegi teise tööaeg ei dikteeri sinu oma. See, millal keegi sinule kirjutab, et tähenda automaatselt, et sina pead talle just siis vastama. Siit tulevadki mängu kolmanda etapi kokkulepped.

Muidugi võime teoorias teada neid asju, aga praktikas endiselt tunda survet. Ohu ennetamiseks on kolm piiri, mis peaksid olema varem paigas:

1. ajad, millal oled kättesaadav

2. kanalid, mille kaudu suhtlete

3. teavitused, mis sulle läbi tulevad ja millal

Kui olete kokku leppinud, et suhtlete meili teel, oled olemas E-R 9-17 ning meiliteavitused ei tule su telefoni või kella ekraanile, siis ei ole ka survet. Pidev kättesaadavus on meie ühiskonnas kujunenud välja vaid viimasel paaril aastakümnel ja see mõjub meie vaimsele tervisele hävitavalt. Võta seda olukorrana, mis aitab harjutada teadlikult tasakaalu tekitamist.

Kui teavituste sissetulemise piiramine tundub sulle hirmutav, siis harjuta ühe kaupa ning testajaga. Näiteks võtad maha vaid meiliteavitused nädalaks ajaks. Siis saad uuesti otsustada, kas tahad need taas sisse lülitada.

Ja kui poole koostöö pealt tunned, et sinu piire ületatakse, siis esimese asjana kontrolli üle, kas sina oled enda piire ikka kommunikeerinud. Vaata üle kirjavahetused. Kui tuleb välja, et sa pole seda teinud, siis on täiesti ok teha nüüd see kokkulepe. Saad seda taaskord teha küsimuse stiilis: “kas sulle on ok, kui saadan edaspidi kokkuvõtteid …?”

Siin on ka üks väike, aga oluline tingimus peidus - kokkulepped peaksid olema kirjalikud. Isegi kui lepite midagi kokku silmast silma, video või telefoni teel, siis võta endale harjumuseks saata vahetult pärast lühike kirjalik kokkuvõte teie kokkulepetest. See ei ole kahtluse eesmärgil, inimesed lihtsalt unustavad, saavad erinevalt asjadest aru ning ajas mälu muudab fakte.

Aga kui neid ikka ületatakse

• Kui “halli kivi” mängimine tundub liiga riskantne, siis tuleb appi konkreetsus. Keegi pöördub su poole messengeris, kuigi leppisite kokku meilitsi suhtlemise? Suuna ta tagasi piire austama lugupidavalt, aga konkreetselt vastates “pane palun meili.” Ma olen näinud mitmeid kõrgel positsioonil inimesi just niimoodi vastamas. Sa võid alati lisada sinna järgi pehme, aga lühida selgituse nt “siis mul on meeles sellega homme tegeleda.”

• Anna vastus enda piiridest lähtuvalt. Keegi kirjutab puhkepäeval ja tahab, et sa midagi teeksid? Ei taha jätta inimest rippuma? Siis vasta, millal sellega tegeled. Inimene teab, et tema mure on kuuldud ning on teadlik, millal sellega tegeletakse. Tihti ei ole inimestel vaja kohe lahendusi. Neil on vaja teada, et neid on kuuldud.

• Pane esimene vastutus tema peale. Keegi tahab, et sa teeksid midagi, mis ei ole teenuse/kokkuleppe osa? Ja samas ei taha kohe ei ka öelda? Siis mõtle, millistel tingimustel saad tema soovi täita. Mida tema omalt poolt peaks tegema, et sa saaksid talle vastu tulla? Vasta stiilis “ma saan teha x, saada mulle selleks y.” Nüüd on temal ka vastutus selle lisahüve eest.

• Projekt on läbi, klient ikka suhtleb edasi? Vaata, kas sina oled omalt poolt teinud kõik, et asjatuid küsimusi vältida (juhendid jm). Enneta neid olukordi tuues juba enne projekti algust välja, kui kaua pakud tuge. Vasta küsimustele ammendavalt. Suuna klienti vaatama juhiseid, tutvuma mingi teise allikaga (kui see küsimus ei ole enam otseselt sinu teenusega seotud). Nii annad jälle vastutuse kliendile tagasi.

Kokkuvõtteks tahan sulle öelda, et inimestena me eeldame liiga palju teiste inimeste tundeid, mõtteid ja motiive. Kui piirid on meile keerulised, siis tõenäoliselt eeldame, et teine inimene tahab kõike palju ja kohe ning väikese piiri seadmisel on ta pahane, solvunud, räägib meist teistele halvasti jne. Tegelikkuses ei pane teised osapooled meie piiridele nii palju emotsionaalset kaalu ning tegelevad pigem iseenda ja oma eluga.